Andres Herkel
INTERVJUUD >> 30.11.2007
Terased Kadrina noored üllatasid poliitikut
Intervjueerija Illar Mõttus (Lääne-Virumaa nädalaleht Kuulutaja)


Esmaspäeval käis Riigikogu IRLi fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Andres Herkel Rakveres ja rääkis siinsetes koolides kodanikupäeva puhul Eesti riigist. Ka Kuulutaja küsis riigikogulaselt Eesti riigi kohta, kuid tänase päeva toimetamisi silmas pidades.

Mis mulje Lääne-Viru koolinoored jätsid, kas huvi poliitika vastu ikka on?
Sellistel kohtumistel tavatsen rääkida, mis on Eesti riik ja milline on kodaniku panus riiki, kui tähtis on meie jaoks iga inimene, rõhutades, kui suured võimalused on meie noortel. Oleme väike riik väikese rahvaarvu ja kultuuriga, see annab aga noortele erilise rolli selle kõige hoidmisel.
Mis puutub õpilastesse, siis meeldivalt üllatav oli näiteks Kadrina Keskkoolis kuulata ühe õpilase küsimust: millised on Venemaa huvid Balkanil? Tõden sealse kooli õpilaste välispoliitilist haritust, teisedki küsimused näitasid õpilaste laia silmaringi, mõtlemistaset. Igal pool Eesti koolides pole see paraku nii.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme käest peab loomulikult küsima midagi krooni devalveerimise võimaluste kohta.
Kroon on piisavalt tugev, devalveerimisohtu praegu küll ei ole. Jutt ohust on tingitud seoses majanduse liikumisega tugeva tõusu perioodist mõõdukamasse perioodi. Olukorda ei maksa üle dramatiseerida, samal ajal suhtub riik sellesse vastutustundlikult. Nii oleme ka eelarve planeerinud. Peaaegu kõik Eesti riigi eelarved on pärast taasiseseisvumise algust vastutustundega tehtud.

Kuidas Lätis toimuv Eesti riigi usaldusväärsust kõigutab?
Kaugemalt vaadates tunduvad Balti riigid tõesti ühtse regioonina ja ühes riigis toimuv laieneks nagu kõigile kolmele. Kuid samal ajal, kui mõni ärigrupp kavatseb teha siia kusagile reaalseid investeeringuid, siis analüüsitakse äärmiselt põhjalikult antud piirkonda. Just arvestatakse riikide eripärasusi - alates maksusüsteemide erisustest, eelarvepoliitikast jne.
Eestile oli 1990. aastate alguses suureks mõjuteguriks meie asukoht – lähedal Soomele ja Rootsile. Sealt tulid investeeringud, ka suhteliselt väikesed, samal ajal arenesid kontaktid. Läti puhul toimus see kõik hiljem, aga investeeringud olid siis jälle suuremad. Mis Läti poliitika puhul silma torkab, on transiidisektori liig suur mõju riigis. See on Vene raha mõju Läti poliitikale. Kui meil räägitakse transiidi vajalikkusest, siis sellega tuleb teatud määral vaid nõustuda, mitte seda valdkonda üle tähtsustada. Eestis õnneks pole kujunenud poliitikat, mida saaks manipuleerida oligarhide süsteemi poolt.

Siseriiklikult on praegu kuum nimi majandusminister Juhan Parts, kes peab bussisõidu dotatsioonide asja lahendama. Peale selle on teie erakonnakaaslase mitmed väljaütlemised vastuolus koalitsiooni suurima erakonna seisukohtadega.
Varem bussifirmadega sõlmitud lepinguid ei saa tagantjärele muuta. See olukord tuleb praegu lahendada, lisaraha leida. Tegelikult puudutab busside probleem regionaalpoliitikat, seega on majandusminister koos rahandusministriga leidnud lahendused. Edaspidi peaks majandusministeeriumilt tulema seadusandlikke ettepanekuid kogu bussiliikluse hangete süsteemi muutmiseks.
Eestis ongi selline süsteem, kus võimu teostavad koalitsioonivalitsused. Positiivne on see, et erinevad valijate grupid on esindatud ja ühisosa tuleb erinevatest suundadest. Negatiivne on see, et erakonnad mõtlevad oma toetajaskonnale ning sellele, kuidas paremini teiste taustal välja paista. Praegu on tõstetud esile üks minister. Hetkel on kuhjunud tõepoolest just majanduse- ja kommunikatsiooniministri haldusalasse palju probleeme, peale bussiliikluse doteerimise veel seegi, kas Tallinna-Tartu maantee ehitatakse kohalike teede rahastamise arvelt ja mis saab praamiliiklusest.
Aga kui vaatame mõne aja pärast nendele vastuoludele tagasi, siis võime tõdeda, et see oli vaid üks pinnavirvendus. See kõik koalitsiooni ei murenda, minu arvates on võimalus esmakordselt meie riigi ajaloos kogu nelja-aastase perioodi lõpuni valitseda.

IRL on nüüdseks ühtne partei, kas teie ühine ideoloogia meenutab mõneti USA presidendi Bushi toetajaskonna neokonservatiivseid vaateid?
Neokonservatiivide hulgas on väga huvitavaid mõtlejaid, seda suunda tuleb jälgida, sest sellest sõltuvad rahvusvahelised jõujooned – USA suhtumine Venemaasse, suhtumine uutesse demokraatiatesse, Iraak ja Lähis-Ida regioon tervikuna.
Meie ühiskonnas pole USA kaheparteisüsteem vastuvõetav, meile sobib Skandinaavia mudel, mis katab võimalikult suure osa elanikkonna huvide esindatuse.
Paigutades Isamaa ja Res Publica Liitu Euroopa poliitilisele skaalale, peaks me olema klassikaline kristlik-demokraatlik partei, nagu Soome Kokomus või Rootsi moderaadid.