EPL-i viimane lugu on Nõmme kortermajast, kus elanikud on aastaid oma autod paarteist sentimeetrit kõnniteele sirutanud, et autoliiklus normaalselt toimida saaks. Nüüd tuleb MUPO trahve tegema! Hea küll, on ju võimalik teha nii, et lõpuks paigaldatakse liiklusmärgid ja ammu elanike kokkuleppel toiminud parkimiskord legaliseeritakse. Aga miks peab linnavalitsus oma trahvieskadronid üldse välja saatma enne elanike ja korteriühistuga konsulteerimist?

Kogu MUPO parkimisterrori puhul ei peitu kõige hullem probleem mitte selles, et meile tehakse jaburaid trahve. See on ebameeldiv, aga enamasti suudab autoomanik linnavalitsust kirudes mõnisada krooni välja käia. Eestlane on ennegi Orwelli maailmas elanud ja eks ole see meenutus möödunud aegadest. Autoomanik hoiab kokku, jättes teises kohas raha välja käimata ning saab kuidagi jamast üle. Linnavalitsuse mõistusepuudus seevastu on püsiv, siin pole taastumist oodata.

Näen kõige raskema probleemi kujunemist hoopis selles, et MUPO struktuuri kaudu kasvatatakse hulk puuduliku hariduse ja nihestunud elufilosoofiaga noori mehi, kelle tegevuse eesmärk on trahvikviitungi kirjutamine, mitte probleemide mõistuspärane lahendamine. Karistamisest saab eesmärk omaette.

Kui MUPO loodi, oli Keskerakonna soov moodustada tõeline politseiline struktuur. See välistati ühemõtteliselt Eesti seadustega. Tegelikult on sõna „munitsipaalpolitsei” teine pool täiesti eksitav, sest tegemist pole politseilise, vaid linna heakorraga tegeleva üksusega. On äärmiselt kahetsusväärne, et heakorra tagamiselt ja inimeste toetamiselt on tegevuse fookus libisenud hoopis trahvikviitungite väljakirjutamisele. Samas ei reageerita seal, kus valitseb tegelik korralagedus.

Aga mõelgem hetkeks, mis juhtuks veel siis, kui MUPO-st oleks tõesti saanud alternatiivpolitsei. Kas seisaksime kodusõja lävel? Küsimus on retooriline, kuid väga tõsine.

Lisa kommentaar:
Nimi:
E-mail:
Kommentaar:*
Turvakood:
Sisesta turvakood:*