|
|
MUPO parkimisterror jätkub
2010-07-17
Lugesin EPL-ist ülevaadet MUPO järjekordsetest vägitegudest inimeste trahvimisel kodumaja ees valesti pargitud autode pärast ( loe siit). Ega see mind väga imestama ei pannudki. Juba mitu nädalat tagasi ringles Kalamaja aktiivis lugu Pelgulinnas Timuti tänaval kell kolm öösel välja kirjutatud trahvikviitungist, mille põhjustas see, et kellegi auto paiknes kahe rattaga napilt kõnniteel.
EPL-i viimane lugu on Nõmme kortermajast, kus elanikud on aastaid oma autod paarteist sentimeetrit kõnniteele sirutanud, et autoliiklus normaalselt toimida saaks. Nüüd tuleb MUPO trahve tegema! Hea küll, on ju võimalik teha nii, et lõpuks paigaldatakse liiklusmärgid ja ammu elanike kokkuleppel toiminud parkimiskord legaliseeritakse. Aga miks peab linnavalitsus oma trahvieskadronid üldse välja saatma enne elanike ja korteriühistuga konsulteerimist?
Kogu MUPO parkimisterrori puhul ei peitu kõige hullem probleem mitte selles, et meile tehakse jaburaid trahve. See on ebameeldiv, aga enamasti suudab autoomanik linnavalitsust kirudes mõnisada krooni välja käia. Eestlane on ennegi Orwelli maailmas elanud ja eks ole see meenutus möödunud aegadest. Autoomanik hoiab kokku, jättes teises kohas raha välja käimata ning saab kuidagi jamast üle. Linnavalitsuse mõistusepuudus seevastu on püsiv, siin pole taastumist oodata.
Näen kõige raskema probleemi kujunemist hoopis selles, et MUPO struktuuri kaudu kasvatatakse hulk puuduliku hariduse ja nihestunud elufilosoofiaga noori mehi, kelle tegevuse eesmärk on trahvikviitungi kirjutamine, mitte probleemide mõistuspärane lahendamine. Karistamisest saab eesmärk omaette.
Kui MUPO loodi, oli Keskerakonna soov moodustada tõeline politseiline struktuur. See välistati ühemõtteliselt Eesti seadustega. Tegelikult on sõna „munitsipaalpolitsei” teine pool täiesti eksitav, sest tegemist pole politseilise, vaid linna heakorraga tegeleva üksusega. On äärmiselt kahetsusväärne, et heakorra tagamiselt ja inimeste toetamiselt on tegevuse fookus libisenud hoopis trahvikviitungite väljakirjutamisele. Samas ei reageerita seal, kus valitseb tegelik korralagedus.
Aga mõelgem hetkeks, mis juhtuks veel siis, kui MUPO-st oleks tõesti saanud alternatiivpolitsei. Kas seisaksime kodusõja lävel? Küsimus on retooriline, kuid väga tõsine.
|
Kommentaarid |
|
Linnlane
|
2010-07-17 14:54:28 |
Olen täiesti nõus, et kui ringkond on suutnud kokku leppida reeglites, et saavad liigeldud nii autod kui jalakäiad (ja seda juba aastaid!!!), siis MUPO tänane tegevus on äärimiselt pahatahtlik.
Kalamaja ja Nõmme "kiusamine" on taas üks reegliks saanud muster - pole ringkonnad, kust Keskerakond oleks populaarne.
Linnvalitsus peab olema rahva jaoks, mitte rahvavaenalne ja seda sihilikult.
Lahendus on suhtlus (dialoog) ja koos lahenduste otsimine. Sellest oleks pidanud alustama! |
|
Rikkujale karistus
|
2010-07-17 15:25:37 |
|
Mupo Lasnamael ei patrulli eks?! Seadusi peaks jargima igal pool. Ka nommel ei tohiks konniteele parkida. Ses mottes Herkeli jutt on vale. Minu meelest peaks osutama tahelepanu hoopis sellele, et Mupo Keskerakonna valimispiirkonnas ei kai. |
|
Andres Lepp
|
2010-07-17 15:30:43 |
|
Aga miks üldse kõnniteele parkimist loetakse "inimõiguseks"? See sinu "vaikiv kokkulepe" on autoomanike terror. Sest ega te pole ju jalaköäijate käest midagi küsinud. Autoga jaksab jalakäija oma teelt ära lükata, jalakäija aga vastu punnida ei saa. Tõmbab kõhu sisse, teeb hõlmad poriseks ja pressib ennast sajatades läbi. Või lükkab lapsevankri sõiduteele. Kui aga siis "arendada dialoogi" laiava autoomanikuga, tullakse reeglina käsitsi kallale. |
|
Andres Andresele
|
2010-07-17 16:31:12 |
|
Et maailm avarduks, on mõnikord kasulik vaadata seda ühekorraga nii jalakäija kui autojuhi seisukohalt. Loomulikult ei pea ma õigeks kõnniteele parkimist, kuid kahe rattaga kõnnitee servale parkimine võib olla teinekord parim lahendus. Küsimuse peaks ikkagi tõstatama selle järgi, kas see kedagi segab või mitte. Usun, et kell kolm öösel Timuti tänaval ei sega. Aga veel enam peaks Nõmme kortermaja ühistu saama ise otsustada, kuidas tagada see, et nii autod kui jalakäijad liikuda saavad. |
|
Hillar48
|
2010-07-17 23:46:09 |
Pisut kummaline mõttekäik riigikogu liikme poolt. Liikluseeskiri on riigikogus vastuvõetud õigusakt ja Herkel soovitab selle nüüd kodanikevahelise kokkuleppega asendada.
Kui seadus on vilets, siis tuleb see ümber teha, mitte seda rikkuda.
Muidu võiksime järgmiseks tulumaksuseaduse asemel kodanike kokkuleppe sõlmida.
Ja see, et keegi on juba aastaid seadust rikkunud, ei muuda seaduserikkumist olematuks isegi siis, kui ta pikka aega karistuseta on pääsenud. |
|
Anonüümne
|
2010-07-18 01:21:20 |
|
Lp. Andres Herkel, tunnene head meelt, et keegi sellele kesikute terrorile vastu piuksub. õhtulehe foto Teist on hea! |
|
Kuno
|
2010-07-18 05:04:01 |
Sinisele ja rohelise pendendusele tuleks päitseid pähe panna ka seaduandlikult, väikesed mõtted siin, ius KM Vaher arrogantselt ei suvatsenud vastatagi.
http://www.omanikud.ee/foorum?forum_ id=9&topic_id=1037 |
|
Sass
|
2010-07-18 05:05:37 |
|
Sinisele ja rohelise pendendusele tuleks päitseid pähe panna ka seaduandlikult, siin oleks riigikogu liikmetele vaja mõelda, et muuta kehtivaid õigusakte. |
|
Hillar48
|
2010-07-18 10:00:22 |
Pisut kummaline mõttekäik riigikogu liikme poolt. Liikluseeskiri on riigikogus vastuvõetud õigusakt ja Herkel soovitab selle nüüd kodanikevahelise kokkuleppega asendada.
Järgmiseks võiksime tulumaksuseaduse asemel kodanike kokkuleppe sõlmida.
Ja see, et keegi on juba aastaid seadust rikkunud, ei muuda seaduserikkumist olematuks isegi siis, kui ta pikka aega karistuseta on pääsenud.
Hiljuti rääkis ühe maavanema nõunik, et Venemaaga äri ajavate ettevõtjate huvid on tähtsamad kui Eesti põhiseadus. Hr Herkeli tänane jutt on sellega ühel tasemel. |
|
Andres Lepp
|
2010-07-18 11:08:25 |
Autojuhi seisukohast ongi seda maailma vaadatud üle 20 aasta. Hirmus ajakirjanduslik kampaania algas kohe sõnavabaduse lisandumisega miilitsate vastu, kui nood veel valesti parkinute rattaid lukustasid. See olevat olnud hirmus ahistamine ja kommunistlik terror. Sellele järgnes teisaldamisvastane kampaania Noorte Hääles. Siis tuli kihutajate ahistamise vastane kampaania. Kui Päevalehes oli aastaid rubriik "Autod ja liiklus", mida toimetas J. Pirita, ei ilmunud seal kõigi nende aastate jooksul mitte ühtegi artiklit liiklusest jalakäija seisukohast. Enamasti oligi rubriik täidetud tasulistest autoreklaamidest, millele sekundeeris toimetaja kurtmine, et ei saa ikka autoga küllalt kiiresti ühest linna otsast teise ja treppi parkida...
Eks ajakirjanikud soetasid endale oma esimesi autosid ja nad tahtsid neid saada soodsama hinnaga...
Millal keelati valesti parkinud autode tagaselja trahvimine? Kes oli Riigikogus siis enamuses? Kelle häältega? See oli eriti suurepärane "õiguskaitse". Eesti oli planeedil Maa ainus koht, kus valesti parkijat mitte keegi trahvida ei saanud muidu, kui oleks seisnud auto kõrval alandlikult oodates juhi (pigem ikka omaniku) naasmist. |
|
|